Kolmapäeval, 5. septembril avati Arsenalis näitus “Killuke militaarpärandit.”
Näitus jääb Arsenalis avatuks kuni 31. oktoobrini.
Näitus tutvustab peamiselt tsaariajal ehitatud suuremaid militaarkomplekse Tallinnas, nagu näiteks Juhkentali sõjaväelinnak, Tondi kasarmud, Tallinna Sadama basseinid, Miinisadam ja Arsenali kaubanduskeskuse hoone.
Tallinna militaarpärandi rohkus avaldub eelkõige Põhja-Tallinnas. Enamik neist hoonetest on olnud Peeter Suure merekindluse osad või kaudsed osad, mis rajati vahetult enne I maailmasõda ja selle ajal. 20. sajandi alguse militaarsed arengud ei olnud olulised vaid kaitsevõime seisukohast. Need on oluliselt mõjutanud Tallinna kujunemist – tollal välja kujunenud tänavate võrk, raudteed, kvartalite struktuur, sadamad ja suurimad tehased domineerivad linnaruumis senini. Vanalinna kõrval on see üks olulisemaid ja selgelt loetavamaid kihistusi Tallinna linnaruumis.
Mitmed neist kuuluvad jätkuvalt riigikaitse struktuuridele ja on laiemale avalikkusele suletud, näiteks nagu Miinisadam, Juhkentali sõjaväelinnak, Tondi kasarmud, Kaitseväe kalmistu ja Kaitseministeeriumi hoone. Teised jällegi on tänaseks muutunud linnaruumi igapäevaseks osaks: Tallinna Sadama basseinid, elamutena kasutuses olevad n-ö punased kasarmud, Arsenal kaubanduskeskusena ja vesilennukite angaarid, kus tegutseb üks Eesti uhkemaid muuseume – Meremuuseum.
Eraldi tuleb välja tuua selle militaarse suunitlusega hoonestuse arhitektuurset kvaliteeti ja mastaapsust. Kuigi Tallinn ise polnud tollal keskusena keskne ja siia ehitatud hoonete eesmärk oli pakkuda kaitset Peterburile, siis kasutati sellest hoolimata siin tollaseid regiooni parimaid või isegi maailma parimaid arhitekte, ehitajaid ja tehnikat.
Näituse asukoht, praegune Arsenali kaubanduskeskus, on samuti näitusel välja toodud. Arsenali hoone ehitusega alustati tsaariaja lõpus 1917. aastal. Väärikas klassitsistlik hoone oli algselt plaanis kasutusele võtta kasarmutena. Vabadussõja ajal hakati Arsenali hoonet kasutama erinevate sõjaväe jaoks vajalike asjade tootmiseks ja kõige rohkem ehk seostatakse Arsenali Eesti-aegse relvatehasega.
Näituse koostas militaarpärandi asjatundja Artur Ümar Kaitseministeeriumi tellimusel.
Näitus kuulub septembris toimuvate Euroopa Muinsuskaitsepäevade programmi, mille teemaks on sel aastal Eesti kujunemislugu aegade algusest tänapäevani ja selle seosed Euroopa kultuuriruumiga.
Euroopa Muinsuskaitsepäevad kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kavasse.
www.muinsuskaitseamet.ee
www.parandiaasta.ee
